Ahjuõuna-jogurtikook

See retsept ahvatles mind kuid ja kuid mu arvutis. Vaatasin sellest kaarega mööda, sest mu suhted želatiiniga olid endiselt veidi nirud ja ebakindlad. Keegi ju ei taha, et tähtsaks sündmuseks valmistatud kook hetk enne serveerimist lihtsalt lörtsti külaliste silme all laiali vajub. Aga asjatult hirmutasin ennast ja nüüd ka teid (loodetavasti siiski mitte). Kui järgida täpselt antud vedeliku koguse ja želatiini suhet ei tohiks midagi hullu juhtuda. Koogist nii palju, et see kujunes suureks hitiks. Testgrupi sõnul "parim kookidest, mis siiani oled teinud". Kook sisaldab päris palju ka vahukoort (2 pakki) ning seega on sellel üsna äratuntav vahukoore maitse ja veidi rasvaselt kreemine tekstuur. Seetõttu ei olnud mina just suur fänn, sest vahukoor mulle väga ei meeldi. Aga kuna kook söödi tõesti erakordselt kiirelt ära, võin järeldada, et ainult minul on selline vahukoore kiiks küljes. Ahjuõuna maitse vastu muidugi ei saa, see oli tõesti oivaline. Kergelt kaneeline ja maheda õunakoogi lõhnaga. Kindlasti tasub järgi proovida!

Vaja läheb:
~300g Digestive küpsiseid
100g võid

1liiter/1kg ahjuõuna jogurtit
4dl vahukoort
3sl suhkrut (või rohkem, pane maitse järgi)
1tl vanillisuhkrut
3.8sl/30g želatiini + 1dl vett paisutamiseks

peale raputamiseks (magusat) kakaopulbrit

Vooderda lahtikäiv 26cm läbimõõduga koogivorm küpsetuspaberiga (Ilus jääb, kui paned ühe ratta vormi põhja, ja äärtesse "liimid" või abiga pikad ribad). Pane želatiin külma veega umbes 10 minutiks paisuma.
Purusta küpsised (kas siis köögikombainis või pudrunuiaga) ning lisa sulatatud või. Sega ühtlaselt läbi ja suru koogivormi põhja.
Vahusta vahukoor suhkruga pehmete tippude tekkimiseni, lisa vanillisuhkur ja jogurt.
Kuumuta želatiin veevannil vedelaks ning lase veidi jahtuda (leigeks). Nirista želatiin peene joana jogurtimassi hulka, samal ajal pidevalt vahustades. Vahusta miksriga ühtlaselt läbi ja vala koogivormi. Pane külmkappi 5-6 tunniks või üleöö seisma. Enne serveerimist raputa peale kakaopulbrit.

Seene-juustu pirukad (13tk)

Inspiratsiooni nende pirukate tegemiseks sain siit blogist. Kuna mul ei olnud käepärast sulgunijuustu, otsustasin täidisena kasutada tavalist juustu ning soolaseeni. Samas võib võtta seda retsepti kui alusmaterjali ja täidise valikul lasta ideedel lennata. Miks mitte hakkliha- või kanaliha pirukad? Või hoopiski kohupiim või muu magus täidis. Ühesõnaga variante on palju. Seekord tegin seentega ja olin väga meeldivalt üllatunud. Tainas teeb need pirukad eriliseks. Alustades selle sõtkumisest ja pirukate vormimisest. Tainas on pehme ja siidine ning kuidagi rahustav oli sellest pehmest ja siidisest tainast pirukaid vormida. Maitse poolest on ta õhuline aga samas veidi krõbe. Vot ei oskagi täpselt kirjeldada, peate ise järgi proovima. Pereliikmed nõuavad, et teeksin üha uuesti neid pirukaid. Sobivad hästi külaliste kostitamiseks või lihtsalt toidu kõrvale.

Vaja läheb:
125g võid
250g hapukoort
1 muna
5dl jahu
1tl soola
0.5tl soodat

200g juustu
2-3 suurt peotäit hakitud soolaseeni (eelnevalt leotatud, et liiga soolased poleksid...)
1 muna
2sl hapukoort

Sulata või, lase veidi jahtuda ja sega hapukoorega. Lisa muna ja sega ühtlaseks. Vala kaussi kuivained ning sega/sõtku kuni saad ühtlase taina.
Samal ajal riivi juust ja haki seened. Sega riivjuust muna ja hapukoorega, lisa juurde seened. Sega ühtlaseks.
Määri käed õliga (nii ei kleepu tainas kätele) ja võta peopesa suurune kogus tainast. Veereta tainast käte vahel pallike, suru lapikuks. Venita lapikut tainapalli sõrmedega veidi laiemaks ning tõsta selle keskele umbes supilusikatäis täidist. Tõsta tainaääred üles keskele kokku, suru näppudega kinni. Silu veidi pealt ning veereta käte vahel, kuni liitekoht kaob. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Toimi samuti ülejäänud tainaga. Küpseta 220 kraadi juures alumisel restil 20-25 minutit kuni muutuvad pealt kuldpruuniks.

Lihtne vahukooretort

Tean, et umbes sarnase tordi retsept mul siin juba on. Tort on siiski kahe väikese muudatusega. Vahukoore vähesuse tõttu segasin sellele juurde vaniljepudingut ja põhjana kasutasin hoopis heledat biskviitpõhja. Ootamatute külalistele oli vaja midagi pakkuda ning tort valmis umbes 10 minutiga. Hea oleks, kui ta saaks külmas veidi seista.

Vaja läheb:
1 hele biskviitpõhi (20cm läbimõõduga)
200ml vahukoort
125g vaniljepudingut
2 banaani

immutamiseks piima
kaunitamiseks shokolaadi (3 ruudukest)

Lõika biskviitpõhi kolmeks. Immuta esimest kihti kergelt piimaga. Haki banaanid õhukesteks viiludeks ja kata esimene kiht banaanidega. Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ning sega vaniljepudinguga. Määri 1/3 kreemist esimesele kihile. Laota peale teine kiht, kata banaanidega ning määri peale kreem. Tee nii ka viimase kihiga. Kõige lõpuks kata kook ülejäänud kreemiga. Kaunistuseks haki shokolaad ning puista üle koogi. Enne serveerimist lase külmkapis mõni tund seista.

Florentiinid (küpsised mandlilaastudest) 18tk

Florentiinid on mõnusalt krõbedad, aga samas õrnad mandlilaastud küpsise kujul. Mäletan, et keegi soovitas mul proodiva neid küpsiseid. Tõesti, kui mandlid ja mandlilaastud maitsevad on florentiinid lausa õnnistuseks. Sobivad hästi tee kõrvale nautimiseks või niisama krõbistamiseks. Soovi korral võib küpsiste alumise (sileda) ääre valge/tumeda shokolaadi sisse kasta. Äärmiselt lihtne valmistada ja küpsetusaeg on samuti lühike. Ilmselt üks hea variant ootamatute külaliste kostitamiseks. Retsept pärineb Nami-namist.

Vaja läheb:
125g mandlilaaste
4tl tuhksuhkrut
1 suur munavalge
ahjuplaadi määrimiseks õli/võid

Sega õrnalt omavahel mandlilaastud, tuhksuhkur ja muna. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja pintselda kergelt õli/võiga üle. Tõsta lusikaga natuke tainast ahjuplaadile. Vajuta tainakuhi lamedaks ja veendu, et mandlilaastud oleksid üsna tihedalt üksteise ligi. Toimi nii ka ülejäänud tainaga. Küpseta 150 kraadises ahjus 15 minutit. Lase jahtuda ja eemalda ettevaatlikult noa või spaatliga küpsetuspaberi küljest. Säilita õhukindlas karbis.

Hapukoore-halvaakook

Poleks iial uskunud, et kool ja sügis võtavad kogu jõu ja jaksu. Selline tühjaks pigistatud sidruni tunne on. Pime aeg, tülpimus, väsimus. Ei tasu ikka jätta tähtsaid asju viimasele hetkele. Tuleks ikka kuulata targemaid. Nimelt jätsin ühe olulise raamatu lugemise väga viimasele hetkele. Sellest tulenevalt lugesin end kohusetundest hulluks. Aga see selleks.
Leidsin kokaraamatu vahelt kuskilt brošüürilt või kalendrist välja rebitud retsepti (päritolu siinkohal teadmata), mille olin jumal teab millal kõrvale pannud. Tundus huvitav, sest halvaad pole ma siiani kuskil koogis ega küpsetises kasutanud. Muidugi suutsin mõned olulised momendid (nagu täidise jaoks munavalgete eraldi vahustamine) kahe silma vahele jätta, kuid sellest hoolimata tuli kook kreemine ja mõnusalt halvaa maitseline. Maitses hästi ja kindlasti proovin ka selle vahustatud variandi ära. Suhkruga ei tasuks liialdada, sest halvaa juba ise annab parajalt magusust juurde.

Vaja läheb:

75g võid

2sl suhkrut
1 muna
0.5tl küpsetuspulbrit
2.5dl jahu
1.5dl kaerahelbeid
2-3sl vett

100g halvaad
400g 20% hapukoort
2sl suhkrut
3 muna

Põhja jaoks sega pehme või suhkruga. Lisa muna, küpsetuspulber, jahu ja kaerahelbed ning sega/sõtku ühtlaseks tainaks. Kui tainas on liiga kuiv, lisa mõni supilusikatäis vett. Vooderda küpsetuspaberiga 24cm läbimõõduga koogivorm ja suru tainas selle põhja ning äärtesse. Soovi korral vajuta ääred kahvliga kinni, siis jääb ilus muster ka. Kata koogivorm fooliumiga (see on vajalik selleks, et hiljem koogi ääred ei läheks liiga pruuniks) ning eelküpseta põhja 200 kraadi juures umbes 7-10 minutit.
Samal ajal riivi halvaa ja sega hapukoorega. Lisa juurde suhkur ja munad ning sega ühtlaseks. Kui koogipõhi on valmis, vala täidis põhjale. Küpseta 200 kraadises ahjus veel 30 minutit. Enne serveerimist lase veidi jahtuda. Peale võib kaunistuseks puistada hakitud (ja röstitud) pähkleid.

Kohupiima brüleekreem (4-6tk)

Kohupiima brüleekreemi retseptist lugesin siit blogist. See on Roman Zaštšerinski retsept veidi mugandatud kujul. Magustoit maitseb meeldivalt ja kreemiselt. Mingit olulist sarnasust kreem-brüleega pole, peale kreemja tekstuuri ja karamellikatte. Sellest hoolimatu on tegu ühe üllatava küpsetisega. Nii mina kui kaassööjad jäid rahule ja olid meeldivalt üllatunud. Sellest retseptist saab 4 suuremat või 6 väiksemat magustoitu.

Vaja läheb:
400g 0.1% kohupiima
5 munakollast
4sl suhkrut
1tl vanillisuhkrut

5-6sl suhkrut karamellikihi jaoks

Sega omavahel munakollased, suhkur ja vanillisuhkur. Lisa kohupiim ja sega õrnalt läbi.  Tõsta lusikaga kuumakindlatesse magustoidunõudesse ning küpsea 100 kraadi juures 30 minutit. Lase täielikult jahtuda.
Enne serveerimist kuumuta väikeses potis suhkur. Ühtlasemaks pruunistumiseks võib potti aeg ajalt kallutada, kuid ära lusikaga sega (muidu pidavat tükki minema...). Kui suhkur on sulanud ja kergelt pruunistunud vala igale magustoidule veidi karamelli peale. Vajadusel aja lusikaga laiali. Lase karamellil taheneda ning serveeri.

Kass Arturi kook

Kuna kirju koer maitseb mulle väga, keerles mõtetes juba pikemat aega ka kass Arturi kook. Sarnasust nende vahel peaaegu et polegi, väljaarvatud nende vorstilaadne kuju. Ilmselt selle valmistamine lükkus lihtsalt laiskuse tõttu edasi. Kuigi iseenesest on valmistamiskäik liigagi lihtne. Läksin siis poodi, korvi ei hakanud võtma ning jooksin mööda riiuli vahesi ringi endal käed magusaid asju täis. Kassa järjekorras heitis üks vanem proua mulle päris halvustavaid pilke. Ilmselt arvas ta, et kavatsen üksinda kõik kommid, halvaa ning maisipulgad ära süüa. Tegelikult see kõik oli ainult kokandusalaseks katsetamiseks. Eks esmamulje ole üsna tihti petlik. Aga kass Arturist veel nii palju, et see pälvis minu peres väga suurt poolehoidu. Tõsi, välimuse poolest pole ta kõige elegantsem magustoit, aga maitse poolest on meeldiv üllataja.

Vaja läheb:
150g võid
2 pakki iiriseid (Kalevi kiss-kiss)
100g Magic Sticks maisipulki (natukene vähem kui 1 pakk)

Sulata või ja iirised, sega ühtlaseks. Tõsta maisipulgad suurde kaussi ja vala neile iirisesegu peale. Sega ühtlaselt läbi. Seejärel tõsta toidukilele/küpsetuspaberile ning vormi maisupulkadest pikk vorstilaadne jupp (minul tuli neid 2 tükki). Aseta mõneks tunniks külmkappi tahenema.