Tänu lugematutele ebaõnnestumistele on želatiin olnud minu suurim hirm ja vaenlane. Lõpuks ometi suutsin oma hirmust üle saada. Võtsin ette päris usaldusväärse ja lihtsa retsepti ja taganemiseks enam võimalust ei olnud. Kõik edenes ilusti, kuni vahukoore vahustamiseni. Ma ei tea kuidas, aga mul õnnestus sellest või teha. Siis pidi eriti kiirelt tegutsema, kuna želatiin hakkas juba jahtuma. Kihutasin kiiresti poodi uue vahukoore järgi ja õnneks suutsin selle kenasti vahtu ajada. Kook nägi väga hea välja ja maitses mõnusalt ja suviselt. Need marjad mis ma seal sees kasutasin ei ole mitte põldmarjad vaid mustad vaarikad. Väga mõnusad ja mahedad. Koogi sees võib kasutada ka teisi marju ja teisi jogurteid, lähtudes oma eelistustest.
0.5 pakki Selga shokolaadi küpsiseid
natukene piima (küpsiste immutamiseks)
5dl metsamarja jogurtit (1.5 400g jogurtitopsi)
200ml vahukoort
200g toorjuustu
4sl suhkrut
6tl želatiini + 1dl vett
umbes 2.5dl marju (vaarikaid)
Pane želatiin veega paisuma. Seejärel sulata veevannil ja lase täielikult jahtuda. Samal ajal sega omavahel toasoe toorjuust, jogurt ja suhkur. Vahusta vahukoor. Pidevalt segades nirista želatiin toorjuustu-jogurti segusse. Sega juurde ka vahukoor ning vaarikad. Vala segu 24x16cm vormi ning pane külmkappi vähemalt 5 tunniks tahenema. Mõni tund enne serveerimist kasta küpsised piima sisse (võiksid üsna pehmeks jääda) ning laota tahkunud koogile. Lase tunnike veel külmkapis seista. Enne serveerimist kummuta kook taldrikule.
Kust selliseid vaarikaid saab? Enne, kui polnud veel lugenud arvasin, et need on põldmarjad :)
ReplyDeleteAga kook on väga isuäratav. Kuidas kooki lõigates nii siledad ääred on õnnestunud saada?
Mina lõikan märja noaga, aga ei saa aru kumb on õigem, kas külma või kuuma vette kastetud noaga?
Tõeliselt efektne - must ja valge. Aga Sa oleksid võinud rahulikult poes ära käia, sest kui želatiin hakkab jahtuma ja kõvaks tõmbuma, siis tuleb lihtsalt jälle kuumutada, et sulaks. Ära želatiini karda, peamine on see, et želatiini kogus kas siis tordis või tarretises oleks õige. Pigem vähem kui rohkem.
ReplyDeleteSelliseid vaarikaid pole ma kuskil mujal näinud, kui enda aias. Istiku saime kunagi ammu vanaemalt ja nüüd see on nii suureks kasvanud ja ta annab nii palju marju, et ei jõua ära süüa ega korjata. Paljud ajavad põldmarjaga sassi. Aga maitselt on ta veidi mahedam ja tihkem. Ja kuna ma ei teadnud lõikamisest midagi, lõikasin lihtsalt tavalise kuiva noaga...
ReplyDeleteVärvid on tõesti mõnusad. Olen nüüd oma hirmust üle saanud :)
see on pampel, mitte vaarikas :)
ReplyDeleteOi, suur aitäh! Olen seda siiani vaarikaks nimetanud, nüüd tean ka õiget nimetust sellele maitsvale marjale :)
ReplyDelete